Kuula Voose laulu
Sõnad Mare Elm, viis Kaili Lass, koostatud 25.08.1991
Taustapildid

Küla lugu ja tegemised

Küla visioon
Voose küla on kvaliteetse elukeskkonnaga, turvaline, looduslikult mitmekesine, atraktiivsete puhke- ja turismivõimalustega, elujõulise kogukonnaga, arenev ja innovaatiline küla.

Küla ajalugu
Voose küla on esmakordselt mainitud 1241.a. Taani hindamisraamatus (s.o. vanim Põhja-Eesti kohanimistuid käsitlev dokument, mis on koostatud 1241.a.). Andmete aluseks on toodud 1219-1220. aasta Taani preestrite poolt läbiviidud ristimisretke, külade loetlemise ja suuruste ülesmärkimiste tulemused. Tol ajal oli külas 8 adramaad, mille omanikuks oli läänimees Henricus Lothaest. Küla algupärane nimi oli Hohen, hiljem Wosen.

Loe lähemalt

Voose küla on hävitatud mitu korda, küll oma valdusi laiendanud parunite, küll sõdadega võõrvägede ja ka oma vägede poolt. Kuid kõik see ei ole takistanud külal uuesti jalgadele tõusmast.

Voosel asus ka üks neljast Eestimaa muinaslinnusest, mis 1495.aasta lahingutega hävitati, täna kutsutakse seda kohta Linnamäe.

1848. aastal võeti riigi poolt vastu seadus, mis kaotas pärisorjuse, sellega kehtestati  kindel piir talu- ja mõisamaade vahel, kuid mõisnikud tegutsesid ikkagi oma äranägemise järgi. Nii on Alavere parun C. Ungern-Stemberg olnud eriti julm. Ta lasi hävitada viis suurt küla ja asustas ümber ligi 1000 inimest. Neist Voose küla isegi 12 aastat peale 1848. aasta seadust. Voose külla olevat toodud uued inimesed. Oletatavasti on nad olnud Soome või Lõuna-Eesti päritolu. Veel praegu elavatest vanadest inimestest, kes elasid Voose naabruses, mäletavad, et Voose vanemad inimesed on rääkinud erinevalt kohalikust keelepruugist.

Külas on alati peetud lugu haridusest ja ühistegevusest.

Juba XIX sajandi keskpaigast tegutses Voose algkool Rootsi ajal ehitatud kõrtsis, mis asus küla keskuses. Kõrtsmiku seljataga oli kamber, kus oli väike aken, 2 pikka lauda ning pikad pingid, kus koolilapsed said oma tolleaegsed teadmised. 1900. aastal ehitati Ravila mõisa poolt uus koolimaja. Ravila mõisa Karjamõisa aladele, mis asus Voose külas – Saial. Koolimaja ehitati enne Kruusimäe maja, küla poolt tulles vasakut kätt. Uus algkool  avati 1901. aastal ning oli esialgu kuue klassiline, hiljem 4 klassiline. Koolimaja oli avatud 1970. aastani.

Voose ja Vetla küla täitsid olulist osa Eesti riigi loomisel, nimelt 5-6.jaanuaril 1919.aastal toimusid just siin vabadussõja otsustavad murdelahingud. Vaata lahingu skeemi ja loe lahingust lähemalt.

1928. aastal alustas kohalik tuletõrjeühing koos külarahvaga seltsimaja ehitamist, mis valmis samal aastal. Loe Rahvamaja ajaloost lähemalt.

1930.aastal töötas Voose külas meierei, raamatukogu, velskripunkt ja kaks poodi.

20.07.1930. a. avati Voose Saia liini mälestusmärk, mis ehitati kohaliku Kaitseliidu ja Tuletõrje Ühingu eestvõttel oma jõududega. Loe mälestusmärgi ajaloost lähemalt

1941. aasta suvel leidsid Albu valla piires aset traagilised sündmused, millest ei jäänud puutumata ka Voose ja Voose-Albu vahelised metsatalud. Nimelt maabus 9. juuli õhtul Tsitri rannas Soomest eestlastest koosnev “Erna” grupp. Nendest paljude tee läbis ka Alavere, kuid nad kogunesid Voose lähedale Kautla talu soosaartele. Nendega liitusid kohalikud mehed, tuli ka perekondi, kokku oli üle 2000 mehe. Toimusid mitmed kokkupõrked punaväelastega ümbruskonnas ja kättemaksud punastele aktivistidele. Vastukaaluks põletasid hävituspataljoni mehed omakorda ümbruskonna talud ja mõrvasid metsikult nende süütud elanikud. “Erna” purustati kuue hävituspataljoni ühise operatsiooniga, mis kestis 1941. aasta 30. juulist 3. augustini. Selle auks korraldatakse alates 1995. aastast rahvusvahelist sõjamängu “Erna Retk”, mis läbib ka Voose küla.

1941. aasta 20. septembril toimusid lahingud Voosel Paluküla ümbruses. Algas Saksa okupatsioon, mis lõppes 1944.aastal.

24.08.1991a. Voose Saia liini mälestusmärgi taasavamine.

Küla kuuluvus
Voose küla kuulus 1219-1939. aastal Kose kihelkonna alla, olles muistse Revala maakonna piiril.

Loe lähemalt
  • 1219-1939.a. aastal kuulus Voose küla Kose kihelkonna alla, olles muistse Revala maakonna piiril
  • 1939-1950.a. kuulus Voose küla Ravila valla koosseisu.
  • 8. augustil 1945.a. moodustati Voosel külanõukogu.
  • 26.sept. 1950.a. moodustati Kose rajoon, mille koosseisu liideti Ravila vald, kuhu kuulus ka Voose küla
  • 17. juuni 1954.a. vähendati külanõukogude arvu, mille tulemusel jäi järgi Alavere külanõukogu, kuhu kuulus Pikva ja Voose küla.
  • 24. jaanuaril 1959.a. algas suur rajoonide liitmise reform (37-st rajoonist jäi järgi 13), Kose rajoon likvideeriti, moodustati Harju rajoon, kuhu kuulusid Alavere, Kose, Kuivajõe, Pikavere jt. külanõukogud.
  • 18.jaanuaril 1963.a. jagati Alavere külanõukogu Kose ja Anija külanõukogu vahel. Voose kuulus taas Kose külanõukogu alla
  • 28.oktoobril 1983.a. liideti Kose külanõukogu põhja osad Anija külanõukoguga – Voose küla liideti Anija k/n koosseisu
  • Alates 18.detsembrist 1987.a. kuulub Voose küla Anija valla koosseisu

Voose logo ja selle kirjeldus
Voose logol olev valge taust sümboliseerib puhtusst ja korda. Sookurg sümboliseerib kodukülast rändama läinute tagasipöördumist ning iivet.

Voose laul
Voose laul, „Voose mu kodu“. Sõnade autor Mare Elm, viis Kaili Lass, laulu esitab Jaan Elgula, musitseerib ansambel Lindpriid.

-->